Oli ilus väike roosiaed, alul istutasin pinnakatte ja miniroosid. Talve nad vastu ei pidanud. Siis panin antiik- ja pargiroosid. Ühtteist on alles.
See L.Freimanne on ikkagi väga hea lõhnaga ja ilus roos. Polnudki õige, et siia kuiva kätte panin. Kuigi on õitsenud siin oma 3 aastat. Nüüd ongi ta aeg täis saanud.
Kuhu on kõik kadunud?! Üleval olevatel piltidel pole ühtki enam alles.
Ka Kordese roosid õitsesid vaid ühel aastal ja rohkem ma pole neid näinud. Eks hoolitsus oli väike.
Linnuke istub ja peab plaani, mida edasi teha. Ma ei tunne teda. Üldse on sel aastal eriline huvi nende vastu, neid tundma õppida.
Mul on väga kurb lugeda, et su roosidega nii on läinud. Ei tahaks uskuda, et viga lihtsalt hoolitsuses on. Kui sa oled suutnud väikesest taimest sedavõrd uhked ja rikkalikult õitsevad roosipõõsad kasvatada, siis ei saa nad ju ühel päeval lihtsalt massiliselt hukkuda. Kahjuks ei tunne ma ise roose, aga ehk leidub keegi, kes oskab head nõu anda. Ma täpselt ei saa aru, kui suur kogus hukkunud on nt mitu protsenti aastas? Ses mõttes, et on suur vahe, kas hukkub 10 taime 20-st või 100-st.
ReplyDeleteOn jah kurb lugeda.Kas nad hukkusid Sul viimastel aastatel või varem või?Tean, et ühel aastal oli ilma lumeta külm mis võttis inimestel palju roose,mõnel tegi terve aia paljaks. Mul võttis väikesed tokkroosipojad. Võib-olla on see sealt või kuidas Sul pinnas on? Kuidas talve on üle elanud, kas on kohe peale talve välja läinud? Kindlasti on kusagil vastus. Mul on ka nüüd juba üsna mitmed roosid,nii mõned aastad, siiani on elus.Tahaks küll aidata Sul seda vastust leida kui ainult oskaks...
ReplyDeleteLind on minuarust kas hallrästas või laulurästas, selle pildi pealt on natuke raske öelda. Hallrästal on tiibadel selgesti halli värvi lisaks pruunile, laulurästal mitte. Hallrästas peaks ka pirakam olema.
ReplyDeleteEhk istutasid sa pookekoha liiga kõrgele. Paljudel roosidel on poepakendis pookekoht mulla peal isegi mitu cm. Kui istik nüüd samale kõrgusele istutada, siis tõenäoliselt ta järgmist kevadet ei näe. Meie kliimas on soovitatav pookekoht jätta umbes 5 cm sügavusele. Lehti mulla alla ei tasu panna, need tuleb eemaldada. Talveks kuhjatakse tüve ümber täiendavalt kattematerjali, tavaliselt lihtsalt mulda. Mul õitsevad veel edasi sügisel pärast muldamist. Mingit märguvat katet (turvas) küll liiga vara ei maksa panna, seda soovitatakse alles pärast püsivate külmade saabumist. Ainult et keegi ei tea, millal see külm püsima jääb. Loe lähemalt ka roosikasvatusest Mingeid täiendavaid katteid mina küll ei pane ja pole kuulnud ka, et keegi teine aiablogijatest mingeid õhkkuivasid tunneleid ehitaks. Igaks juhuks võiks muidugi talveks varuks olla täiendavat kuiva katet,juhuks kui just sajandi pakane on saabumas. Palju oleneb sordivalikust ka. Õue jaoks on spetsiaalsed miniroosid.
ReplyDeleteÕigus-õigus, istutades jätsin pookekoha mulla piirile. Ma ei mäleta, kust see tarkus tuli. Arvan, et eks ikka sealt, kust roose ostsin. Ise veel kartsin, et see kohake ju nii õrn, et keegi vastu läheb, murdub ära.
ReplyDeleteUusi vast ostan järgmisel aastal. Praegu vast juba hilja. Teen siis õigesti.
Aitäh nõuannate eest!
Maris, see lind oli üsna väike, mitte üle 10cm.
Ja tore oli täna näha peoleod, ikka päris suur linnuke.Kahjuks pildile ei saanud aga see-eest vastastikku vilistasime. Lootsin väga, et istub oksale ja ma saan teda imetleda. Lendas küll nagu papagoi , nii ilus ja värvile. Unistasin teda näha ja nägin.
Oma esimesed floribundroosid sain leedukatelt ja nemad õpetasid pookekoht 10-15 sm sügavusele istutada, enne võtta pooke kinnitus(kile)riba küljest ja puuderdada seda kohta söepulbriga. Ei soovitatud ka peale jaani lämmastikku sisaldavat väetist panna, et saad küll ilusad põõsad sügiseni, aga talvele nad hästi vastu ei pea. Pole oma roose kunagi katnud, õrnematele kuhjasin ainult komposti-mulla segu või kergkruusa vartele peale (u 20sm kõrgusele, kergkruusa rohkem), väetist ka ei pannud, ainult varakevadel komposti ja vana kõdusõnnikut. Kui külm võttiski kõik varred pea mullapiirini, siis taastusid imeruttu. Sedasi "kõik varred mullani külmunud" mul juba 6-s aasta kasvab ja õitseb Lydia.
ReplyDeleteTegelikult ma olen ka sügavamale kui 5 cm istutanud, kuid mul on kobe liivamuld ja Kimalase mullatingimusi teadmata ei julgenud soovitada. Ükskord mul ei suutnud 10-15 sügavusele istutatu kevadel maapinnani tõusta. Maa all pungad rohelised, kuid juunis ikka veel ei kerkinud midagi pinnale. Siis ostsin uue sinna kohale, kuid igaks juhuks rakendasin reanimatsiooni - juur vette ja kilekott pähe. Ei lootnud midagi aga läks lehte ja siiani elus. Natuke kitsaks läks, aga kuidagi tulevad toime asendajaga kõrvuti :) Korralikke kiletorus või potis roose ei ole sugugi hilja osta. Seda võib sügiseni teha.
ReplyDeleteSinu liivamaal tuleks kindlasti rakendada neid eeltoodud soovitusi istutussügavuse kohta. Lämmastikuga suve teisel poolel väetamine muudab enamuse taimi talveõrnadeks. Kui istutusaugu põhja panna paras kiht head komposti, rooside puhul ka kõdusõnnikut ja vähematl esimestel aastatel pealt mitte väetada, et juured roniksid sügavale toidu ja vee järele, on nad hoopis tervemad ja talvekindlamad. Ja kuiva suvega nagu need paar eelmist on olnud, tahavad nad liivasel pinnal kindlasti kastmist.
ReplyDeleteRoosid tahavad niiskemat pinnast ja kui tõesti muld väga liivane, siis võiksid istutusauku kõdusõnnikule(kompostile) juurde segada ka veerandijagu savi, ka istiku ümber siis komposti+oma mulla segusse natuke savi lisada.
ReplyDeleteMul üldiselt küllaltki raske muld (kõik peale veetud, sest aluspinnas kruusatriipudega kuramus teab, mis kärtspunase ollusega, laseb hästi vett läbi, aga kui kuivab siis kõva nagu kivi), mida siis komposti ja vähese liivaga "kergendan" ja kruusaste kohtade istutusaukudesse olen enamustele lilledele istutusaukudesse kolmandiku jagu ehitussavi lisanud.