Astilbed olid meie aias ühed esimesed lilled, mis täitsid suurt aiaääre peenart. Ka praegu on nad vanal kohal.
Aga tänud heale sõbrale, kes oma aias tegi ruumi uutele ja huvitavatele taimedele ja jagas neid meile.
Nagu ikka, ega ma sortidest midagi ei tea. Tunnen, et on küll meil neid 3 liiki. Igal juhul väga huvitavad ja ilusad.
Need pole kokku istutatud, vaid kõrge kasvas astilbele sisse. Aga ka huvitav!
Siin nüüd üks uusim, sellel aastal saadud. Kollase leheline.
Astilbesid on meil küll nüüd 3-l peenral. Midagi pean tulevikus ette võtta. Olen seda meelt, et ühes peenras üks liik ja midagi muud vaid aktsendiks.
Hoburästa pojake üsna julge ja käis köögi akna all end näitamas. On ju armas?!
Kui ma teaksin, et järgmised paarkümmend suve ka nii vesised tuleksid kui tänavune, asuksin oma suurt kollektsiooni taastama, on nad ju imeilusad. Üks kuum suvi, kus meie pinnas muutub praeahjuks ja võib jälle kõik ära küpsetada, ei kõlba neile aga mitte
ReplyDeleteIlusad vahupilvelilled. Mul on ka mõningad sordid, tuttava käest saadud. Ja nende tuttavakäestsaadud sortidega ongi nii, et heal juhul suudaks tuvastada nende õige nime, teisel juhul aga kahjuks mitte. No ehk nad mõistavad kui neid nimepidi ei tea, ja vaid pilguga nende imelist ilu vaatame.
ReplyDeleteJah, mina ei tea omadest väga paljusid nimepidi aga sobime hästi ja mõistame vastastikku suurepäraselt
ReplyDelete