Meie aia esimesed puud, õunapuud. Kui hakkasime oma kodu rajama, siis panime ka väikesed istikud mulda. Tänaseks on neist saanud suured puud. Vaata, et varsti saab nende aeg täis. Kahju küll!
Alumisel pildil näha nende algus.
Rohkesti sai istutatud puid, et ikkagi igaks ajaks oleks õun omast aiast võtta. Ka talveks. Kuid ajad muutusid ja talveõunasid ei enam säilita. Küll sai neid keldrisse pandud kastidega ja kilekottidega. Viimane variant säilitamiseks on parim.
Istutasime igasuguseid marjapõõsaid. Saime mõned aastad korralikult saaki. Möödunud talv neile ei meeldinud ja tänaseks on marjaaias tühjus.
Maasikad ja vaarikad on kindlasti kõikides kodudes. Ei meiegi saanud ilma nendeta. Talvel ikka väga hea võtta toormoosi. Sel aastal oli ka meil super saak.
All pildil aedmurakas. Ta võib aias olla aga ei soovita. Kuid kas keegi kasvatab rabamurakat. See mari oma aiast saada oleks küll ülihea. Ime hea toormoosina!
Kunagi on olnud kreegid aga viimane kord, palju aastaid tagasi jäid marjad puusse. Peale seda enam marju pole saanud. Ära solva puud!
Alõtsa küll õitseb väga uhkesti. Saaki olen ka saanud, söömiseks. Paljud soovitavad mahla teha. Mina pole sellega tegelenud.
Rajasime viinamarja istanduse. Paar-kolm talve pidasid vastu. Marjad saime ära maitstud. Nendest midagi teha ei osanud. Siis kavatsesid nad mitte enam ärgata. Sel kevadel istutasin tavalise viinamarja pergola katteks.
Sidrunväändik meeldib mulle oma ,,männise,, maitsega, eriti talvel idandatud seemnetaga.
Esimene mari aias, suvel, on kuslapuult. Head! Soovitan. Meil ka neli sorti.
Turbaaia rajamine tasus ära. Mustikaid on sel aastal päris hästi, minul küll isu täis. Istutasin erinevaid sorte, mõni on väga läila. Hapuka maitsega on väga head. Nad ka suured ja mõnus korjata. Soovitan kõigile, 5 aastat ja marjad omast võtta.
Ka pohlaid on söömiseks, maitseks. Moosi jaoks veel ei jätku. Kuidas aga hoburästastest neid säästa, on küsimus. Panin võrgud peale aga ikkagi tükitakse sisse. Linnuhirm ka ei peleta.
Sel aastal ka esimesed jõhvikad.
Sõber arvab, et ta võib koos minuga laua taga süüa.
Ilusad õunapuud sul seal ja küll neid jagub kauemaks. Need ei paista sul eriti vanad olevat ja kui neid ikka lõigata iga aasta, siis peaks ikka pikalt kandma.
ReplyDeleteMis sul seal puude alla kasvab?
Vaarikad on minu jaoks kõige paremad marjad. Mulle maasikad nii väga ei meeldigi. Aga kõige parem moos on vaarika-mustsõstra moos. Nämmi, nämmi. Ja valgest klaarist saab ka ikke väga hea moos. Metsikute marjadega on meil vedanud, pohla kasvab meil nagu muda. Muda on meil isegi vähe. Õigem oleks öelda, et meil on seda nagu haput liiva. Mustikat on meil ka, aga see aasta on vähe. Samas on meil ümberringi mustika metsad. Siis on meil veel sinikaid ka. Tegelikult on ka metsvaarikaid, ma kohati isegi võitlen nendega.
See alõtsa pilt on ikka väga vägev.
Mis sordid Sul mustikat ja söödavat kuslapuud on?
ReplyDeleteKas keegi sidrunvääniku marjadega ka midagi teeb?
ReplyDeleteAed igasuguseid eksootilisi marju täis, ime siis, et tikrid ja sõstrad solvuvad :) Ilma naljata aga - probleem ei saa olla kliimas, vaid arvatavasti ikka istutamises ja hoolduses.
ReplyDeleteSügisel paras aeg uut katset alustada. Mõni harilik marjapõõsas võiks ikka aias olla. Noored marjapõõsad on soovitav istutada pisut sügavamale, kui nad oma potsikus kasvasid. Ning tugevam tagasilõikus ei tee ka paha. Siis järgmisel aastal kasvab laiemal alusel jõulisem põõsas.
Rabamuraka kodustamise edukatest katsetest pole eriti kuulda olnud. Kuid mine tea, ammuks need viinamarjadki meie aedadesse ilmusid. Su aedmurakas paistab kangesti mesimarja nägu kui ta on madal nagu maasikad. See on maitsev siis, kui ta on täiesti valmis.
On ikka väga mõnus, kui varahommikul aedapidi jalutades võid oma käega noppida ja põske pista puhtalt kasvatatud maitsva vilja. Mõtlen, et need suurlinnade inimesed, kes seda on esmakordselt teinud meie aias, on elus ikka paljust ilma jäänud.
ReplyDeleteSidrunväändiku olen hõõrunud väikese koguse suhkruga ja pistnud väga väikestes karpides sügavkülma. Mõned ka kuumutavad sellist hoidist, mina mitte. Parim kasutada külmetuse puhul, aga ka niisama lusikaga vitamiiniks süüa. Tal on kummaline maitse, peale esimest suutäit justkui enam ei tahaks teda proovida, aga õige pea rändab lusikas teise portsjoni järele ja seda niikaua, kuni karp tühi:)
õunapuude all kasvab kirjulehine naat, roomav metsvits ja kassiratas.
ReplyDeleteMustikad on pärit Metsa talust, Tartumaalt. Sorte ei mäleta.
Söödavad kuslapuud on ostetud Järvseljalt ja numbritega. Oli sisse võetud kelleltki aretajalt, Valgamaalt.
Sidrunväändiku panen sügavkülma.
Kindlasti taastan marjaaia!!!