Vaikuse aeg, loodus hakkab puhkama. Ja tore, kui vahest päike särab ja teeb meele rõõmsamaks.
Ka loomad toas naudivad päikeskiiri.
Mõned põõsakesed on ennast unustanud või pole märganud, et talv hakkab lähenema.
See taim pidi küll lill olema. Kas pole mitte kirjulehine krüsanteem?! Aga temast on põõsas saanud. Oli vahepeal maaga paralleelselt ja lume all. Aga tänaseks on ta jälle uhkes iluduses.
Ei roosidki mõtle talvitumisele. Ehk peaks neid pisut tagasi lõikama, et saaks aru, et puhkeaeg on käes?!
Mõned teisedki taimed on täis jõudu edasi kasvamiseks.
3 tamme ja kõik isemeelt; kes laskis lehed maha, kes kuivatas-ja kes mõtleb vist lehed ületalve pidada.
Meie kaunis punahuul, iga sügisene silmarõõm, siia pimedasse aega.
Hommikused kohvijoomised. Nad ,,peavad,, alati süles olema ja jälgima, et ehk muidu vast teeme midagi valesti.
Temal on vaja jälgida, et toidupalad õigesse kohta jõuaks. Sõbranna sätib kartulitükke mullakamara alla.
Need tammed on küll huvitavad. Kas nad on erinevad? See peaks kasvukoha kohta ka üht-teist ütlema, et mõni on nt soone peal ja teine kaugemal.
ReplyDeleteHää, et veel päris värvivaikus saabunud pole.
Seemnekülvist võivad ka tulla erinevate omadustega puud olenevalt sellest, kelle tolmu on nad juurde saanud.
ReplyDeleteMa lugesin hiljuti, et maailma suured roosikasvatajad ei soovita roose sügiseti enam lõigata.
Sellest põõsast pole Sul just kõige parem pilt, pisut meenutab ta mürikaariat. Kas oled midagi sarnast saanud?
Pügasin mõned aastad tagasi praktikatööks ühte looduslikku parki ilusaks. See oli oktoobrikuus. Oli huvitav moment kus kaks toomingat kasvasid kõrvuti. Ühe lehed värvusid sügisel kahkjaskollaseks, teine oli niisugune õrnkahvatu virsik. Jube ilusad kõrvuti. Muidu selliseid asju ei märkakski kui pole
ReplyDeletevõimalik omavahel võrrelda.