Aga kõigest hoolimata, viperusi arvestamata, jäid lehele mõned talvepildid siiski alles. Ja peab tunnistama, et sel aastal on ikkagi väga ilusad ilmad....ei käredaid pakaseid ega torme ega suuri lumesadusid. Kõik on rahulik ja kaunis. Kas sedasi liigubki kevadesse?!
Mitte ei lase kirjutada sinna kuhu tahan...Tahtsin öelda, et see linnuke on akna taga nii lähedal peki peal, et katsu kasvõi näpuga aga siiski ära ennast liiguta, siis on ta läinud. Pole ta meil varem külas käinud!
Veel üks suur lind, kes sel aastal julgeb akna taha tulla. See vist hakk.
Harakas võtab vahepeal marju ja siis jälle vareste sööda peale.
Meie kitsekesed on üsna eemal ja ongi hea, sest õuekoerad ei laseks neil rahus süüa.
Egas see külas käimine just kerge pole....mõtleb kiisu. Kõik nii võõras ja uued lõhnad. Mida küll edasi teha?! Kuhu julgeks minna!?
Nagu liigutad, nii kohe on keegi platsis. Õnneks on ,,ilmuja,, rahulik ja sõbralik. Aga territooriumi õiged omanikud omaks ei võtnud, või ei olnud inimestel nii palju julgust, et jälgida, mis vanad olijad uuega oleks teinud. Seega istusid vanad kassid omas toas, et külalisel oleks turvalisem olla.
