Küll võib kurel uhke tunne olla! Kui palju tema nimelisi lillesid....kindlasti on veel, peale nende kahe, mis meil on. Ilusad aga üks mure nendega, nad armastavad aias omasoodu ringi kõndida. Ei jää sinna püsima, kuhu saab istutatud. Eks nad otsivad paremaid söödamaid!
Kurereha õnneks ei rända. Sai ostetud üsna suur sortiment Aiasõbrast, möödunud sügisel. Mõni on jõudsalt edasi läinud, mõned kiratsevad, mõni hoopis kadunud. On nagu on, ülevaade on ikkagi olemas.
Hetkel see mäeke veel ilus välja ei näe, kuid paari aasta pärast on päris hea pilgupüüdja. Loodan ma.
Suur rõõm oli saada see linnuke pildile. Kogu lapsepõlve heinaajad on möödunud tema tsäksimistega. Aga lähedalt teda näinud polnud. Õnneks nüüd käib tema laul meie aias ja ka nüüd pildil jäädvustatud. Eks ole, kivitäks?
